Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

  Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
  Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
  Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.  
  Augusti keskpaiku algab kiire aeg, mesi on vaja välja võtta, vurritada, purki panna ja maha müüa, tarud talvekorda panna, lestatõrje, söötmine, kärgede sorteerimine. Kõige selle käigus tuleb hoiduda sellest, et pered korje puudumisel üksteise tagant varastama ei hakka, viimane aeg vahetada kehvasid tulemusi näidanud mesilasemad, ühendada nõrgad pered ja nii edasi. Kirjandus ütleb, et 15 septembriks peab tarude juures kõik tehtud olema. Kuskohast selline konkreetne tärmin pärit on, ei oska öelda, aga eks septembri esimesse poolde peaks see tähtaeg jääma, mil mesilaspered nö. rahule jäetakse võimaldades neil oma äranägemist mööda talveperioodiks valmistuda.
Nii mõtlesin minagi, et 15 augustist algab tõsine töö perede koondamisega, aga mida sa koondad, kui mesilased palava ilma tõttu niigi tarudesse ära ei mahu, lisaks toimus täitsa mõistlik korje kanarbikult. Mis seal siis ikka, ootame veidi. Palju polnud vajagi - 20 augustiga lõppes korje ära, see oli viimane päev, mil tarukaal plussi näitas. Eks koomale oli tarumahtu ennegi tõmmatud, nüüd aga algas tõsisem koondamine koos uurimisega, mis mesilased pesaruumis teinud on ja kuidas haudmehulk. Ja selle kohta võib öelda, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama ja hauet on augusti lõpu kohta tarudes ikka päris palju... Ega midagi, eks jäävad talveks suuremad pered.
Meesaak on tänavu päris hea. Kuna mõlema tarukaalu näidud mesindustehnilistel põhjustel kõige õigemad polnud, tundus esialgu, et natuke tagasihoidlikuvõitu. Aga nagu juba mainisin - mesinduslikud apsakad, ning korpuseid-magasine maha võttes paistis olukord tunduvalt parem.
Head vurrikeerutamist mesinikele ja mõnusaid maitseelamusi meesõpradele!


Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.