Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

  Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
  Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
  Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.
  Kuigi mesilased tegid puhastuslennu tavapärasest veidi varem, pole sellest erilist tolku olnud. Paljutõotavalt alanud talve lõpp on jätkunud vinduva kevadega, kus tooni kipuvad andma pigem jahedavõitu päevad ja miinuskraadidega ööd. Lisaks olen juba mitmendat aastat tähele pannud, et tuuliste ilmade osakaal on justkui tõusnud. Tean-tean - vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem, aga kui ikka ja jälle on päikeselisel kevad- ja ka suvepäeval virgutav, vahel lausa jäine tuul, siis kipub ilmamustri muutumise mulje jääma. On see nüüd mööduv tsüklilisus või tegu pöördumatute klimaatiliste muutustega, see jäägu teadlaste hinnata. Muidugi võib olla oma osa ka selles, et RMK usinalt minu mesila korjemaa eest hoolitseb ja on lähikonnas hulga metsa maga võtnud...
Nii tulebki käia tarusid kontrollimas talvejope seljas, umbes nagu möödunud aasta kevadel. Ega edasi vajalikke tegevusi lükata ei saa, mesilasperedes saab lihtsalt toit otsa. Kandit on juba kolm kasti laiali jaotatud, kuigi midagi korjatakse ka pajudelt, tahavad väiksemad pered ikkagi söödaga varustamist lisaks. Pesaruumi laiendamistega väga kiire pole, ühe raami kaupa lisamine on praegu päris paras. Muidugi tuleb arvestada seda, et niipea kui nüüd soojemaks peaks minema jaotuvad mesilased kärgedel rohkem laiali ning siis tuleb pesaruumi mahtu juba hüppeliselt suurendada.
Aga küll see suvi ka ükskord tuleb, pikaajalist keskmist arvestades pakun, et pigem vihmasevõitu...


Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.