Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik.
Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

  Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
  Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
  Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.  

---

  Hooaeg läbi ja ega mett ka just ülearu palju alles pole jäänud, pannes aastad pingeritta jääb tänavune saak tagantpoolt teiseks. Nigelaim suvi oli mitukümmend aastat tagasi, kui terve suvi muudkui sadas ja ainuke saak koguti kanarbikult, keskmiselt veidi üle 10kg taru kohta.
Laiemas plaanis vaadatuna Eestis meepuudust olla ei tohiks, kel suurepärane korjemaa ja ilmastikutingimused sobivalt kokku langesid, said päris ilusa saagi. Lisaks on nii mõnelgi mesinikul osa eelmise aasta mett müümata, mis heades hoiutingimustes raasugi oma kvaliteedist kaotanud pole.
Minul rikkus tänavuse saagi ära juunikuine põud. Kevadine korje on siin piirkonnas alati tagasihoidlik olnud, suvekorjetaimed õitsesid kuuma tõttu tavapärasest kiiremini. Juuli ja augusti korje oli pea olematu, tarukaal näitas vahelduva eduga kerget plussi ja miinust. Kuumus pigistas magusa olluse välja isegi taimelehtedest, väga tumeda ja kristalliseerumatu. Olles igapäevaselt meega seotud, pole mina maitseomaduste hindamisel vast kõige pädevam, aga kliendid kiidavad.
Nüüd siis mesinikul puhkus alanud! Või no mis puhkus - tulevaks aastaks vaja ettevalmistusi teha, kärjeraamid korrastada, vaha sulatada, lisaks hakkab mesindustegevuse laienemise tõttu tarukorpustest puudu tulema, seega enne järgmist hooaega vaja veidi puutööd teha. Kokkuvõtlikult siis - ei midagi ajakriitilist, aga tasapisi nokitsemist jagub.
Rahulikku talve- ja jõuluootust!