Tere!

  Minu nimi on Ülo.
Mesindusringkondades ka Metsamesinik.
Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.


Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor ja hangitud muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.
  Mesilasperesid on tänavune talv säästnud, suheldes teiste mesinikega ja otsustades rohkete müügikuulutuste järgi tundub, et enamasti on talvitumine olnud hea. Ka minu mesilas on peresid täpipealt samapalju, kui sügisel talvituma sai pandud ning naistepäeva paiku olnud soojade päevadega käisid kõik väljas lendamas. Päris stiilset lennupäeva, mil enamikust tarudest samal ajal massiliselt mesilasi puhastuslennule suundub, justkui polnudki. Mõned pered toimetasid aktiivselt ühel päeval, teised järgmisel, osad tundusid lausa talveunes olevat, unised mesilased tulid välja alles siis, kui päike mitu päeva taru oli soojendanud.
Vahetult enne või peale puhastuslendu tuleks teostada söödavarude kontroll. Enne pajude õitsemist ju mingit korjet ei ole, elavnenud haudmetegevuse käigus aga vähenevad toiduvarud tarus väga kiiresti. Astronoomilise kevade algus ei pruugi mitte veel tähendada, et kui soojaks läks siis nii jääbki. Piisab vaid nädalasest tagasilöögist, mil temperatuurid pidevalt alla nulli langevad, ning haudme üleskasvatamise käigus pesaruumi keskosa tühjaks söönud mesilaspere võib nälga surra vaatamata sellele, et äärmistes kärgedes sööta küllaga on. Niisiis tasuks kontrollida kärgede kattuvust mesilastega ja vajadusel mõni pooltühi ära võtta, nappide söödavarudega perele asetada raamide peale pakike kandiga.
Head alanud kevadet!

Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.