Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik.
Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

  Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
  Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
  Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.  

---

  Jüripäev peaks Eesti rahvakalendri järgi tähistama kevade ja kevadtööde algust. Tegelikkus osutus tänavu aga üksjagu teiseks, 23 aprilli hommikul aknast paksu lumekihti vaadates oli pigem tahtmine häid jõule soovida. Säh siis kevadet, paju täies õies, mesilased aga istuvad tarudes ja ampsavad tasahilju seda sööta, mis talvitumisest veel üle jäänud. Ja ega seda toitu nüüd väga palju ka üle pole. Pikaajaliste kogemuste põhjal julgen väita, et korralikult talvitumapandud perel enne aprilli teist poolt söödavarudega probleeme olla ei tohiks. Muidugi on ka selles reeglis erandeid, näiteks kui haudmetegevus on soojapoolse sügise tõttu veidi hiljem lõppenud või alustab mõni pere sellega kevadel teistest tunduvalt varem. Minul tänavu üks üliaktiivne on. Põhjalik puhastuslend tehti märtsi alguses, kui suur osa mesilast alles "magas". Igal veidigi soojemal päeval toodi lepavõsast rohkesti õietolmu ja lumevaba samblane pind taru ees sumises vett koguvatest mesilastest. Ega ma nüüd ka päris täpselt öelda ei oska, kui suured need toiduvarud seal tarus on, aga sellise arengutempo juures ilmselt mitte väga. Üks kandipakk on neil juba nahka pistetud ja teine poole peal. Nii ongi lähipäevade plaan kõigi tarude toidutagavara kontroll.
Ning veel üks oluline töö - karuaia põhjalik ülevaatus! Selle talu, kuhu suviti osa mesilasperesid viin, paigaldas maja lähedusse rajakaamera. Lisaks rebastele, jänestele ja muudele metsaelanikele on viimasel ajal korduvalt pildile jäänud matsakas karu. On nüüd tegu möödakäija või püsielanikuga, ettevaatlik tasub olla. Arvestades seda, et aed sai rajatud juba päris mitu aastat tagasi, poleks üldse paha postide tugevust kontrollida, tõenäoliselt tuleb nii mõnigi neist välja vahetada.
Pole just kõige positiivsem mõte kirjatüki lõpetuseks, aga pikaajaline matemaatiline mudel ennustab tänavuseks pigem vihmasevõitu suve... Mina loodan, et eksib!
Rõõmsat kevadet!