Eesti mesi või odavam importmesi, selline kahevahelolek tabab sageli ostjat poes meeriiuli ees seistes. Võrreldes kodumaist kristalliseerunud meega purki kireva kaunikujulise sildiga ja sillerdava sisuga importmee omaga, valitakse tihtipeale välismaine toodang, seda enam, et hind on sellel tublisti soodsam. 2006 aastal teostatud mee kvaliteedi uuringu põhjal otsustades saab ostja sellise valiku puhul 69% tõenäosusega petta, just nii suur protsent importmeest oli eelmainitud uurimuse järgi kvaliteedilt halb. Eriti hävitava hinnangu osaks sai Ungari mesi, nimelt 78% sellest oli lausa müügikõlbmatu, Ukraina ja Venemaa meed olid veidi “paremad”, ebakvaliteetseteks hinnati pooled proovidest. Eesti mesinike toodangust seevastu hinnati seevastu ebarahuldavaks vaid 5%, mis parata, eks meilgi leidub inimesi, kes vahel oskamatusest, aga võib-olla ka sihilikult ostjat petta püüavad.
Viimastel aastatel on importmee kvaliteet paranenud, (vaata kokkuvõtet alates lk.57) tõhustatud kontrolli tõttu enam täielikku saasta sisse tuua ei ole võimalik. Peamiseks probleemiks on meetaolised ollused, mille etiketil suurelt kirjas “mesi”, aga luubi abil võib lugeda, et tegu on Euroopa liidu ja väljastpoolt Euroopa liitu pärit mee seguga. Enamasti on selline magus aines peenfiltreeritud, see tähendab, et eemaldatud on kõik õietolmuterad. Nii pole purgis oleva päritolu võimalik kindlaks teha, vahel jääb selgusetuks, kas mee nime all müüdav üleüldse mesi on.
Igal aastal tehtava kontrolli tõttu on mee võltsimine harvemaks muutunud. Näiteks 2022 aastal leiti 20 võetud proovist vaid üks, millele suhkrut lisatud. Postimehe artikkel täispikkuses.
2018 aasta alguses avalikustati Tallinna Ülikooli teostatud Maxima ja Rimi mete analüüside tulemused, milles uuriti õietolmuterade sisaldust ja hulka. Ajalehes Postimees olev artikkel on nähtav vaid tellijatele, aga lühikokkuvõte sisust on selline, et ühe poeketi mesi sisaldas 2600, teise oma vaid 90 õietolmutera. Võrdluseks võib öelda, et keskmiselt peaks mesi sisaldama 8 – 10 tuhat õietolmutera 1 grammi kohta. Poekettide esindajad ajalehele kommentaare anda ei soovinud, samas vastavad mee füüsikalis-keemilised näitajad määrusele.
2014 sügisest 2015 veebruarini analüüsiti erinevatest kohtadest ostetud 82 meeproovi. Tulemused näitavad jätkuvat paranemist, vaid kolmes mees oli niiskuse protsent üle lubatud määra. Uuringu kokkuvõte asub siin.
Meeäri on maailmas üsna tulus, paraku mitte just kõige ausam ettevõtmine. Kuidas see suuremates mastaapides käib, saab lugeda siit. Ja meeäri Eesti moodi kajastas ERR.
Mee ostmisel, eriti suuremate koguste puhul, on vaja pöörata tähelepanu nii ostetavale kaubale, kui ka viia end kurssi mesiniku taustaga. Turult juhusliku müüja käest ostetud mesi võib hiljem osutuda kahtlase päritolu ja konsistentsiga magusaks olluseks. Tihtipeale müüvad paljud mesinikud seal oma kaupa ise ja neilt ostes on pettasaamise võimalus üsna väike. Valdavalt on Eesti tootjad jõudnud valmistada meepurkidele trükitud etiketid, kus mee päritolu ja mesiniku andmed kirjas, juba sellise pakendi kaubanduslik välimus sisendab usaldust mesiniku vastu. Kindlasti saab kvaliteetset kaupa naabrimehelt või muidu healt tuttavalt, eriti kui olete tema mesindusmeetoditega veidigi kursis. Kui hakkasite juba ühe mesiniku kliendiks ja tema kaup teile sobib, ei tasu mujalt otsima hakata. See on kasulik mõlemale, mesinik teab, kui paljust meest ta lahti saab ja ostja saab alati ühesuguse kvaliteediga mett.
Kindlasti pole hea hankida mett õhusaastet levitatavate tööstuspiirkondade või suuremate autoteede läheduses asuvatest mesilatest, sest õitele sadestunud kahjulikud ained kannavad mesilased nektariga tarusse.
Kristalliseerumine toimub sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul, juba novembris vedelat mett müüv mesinik on seda eelnevalt tõenäoliselt sulatanud. Kui nõuetekohaselt ta seda teinud on, teab täpselt vaid tema, siiski kaotab mesi ka kõige ettevaatlikumal taasvedeldamisel mõned protsendid oma kasulikest omadustest. Reeglina ei tohiks mett üle 40 kraadi soojendada. Tegu pole siiski päris absoluutse temperatuuriga, olulisem on meesse edasi antud soojuse hulk. Kui mett soojendamise ajal aeg-ajalt segada tõstes temperatuuri mõneks ajaks 40 kraadini langeb mee kvaliteet vähem, kui nädalasel soojendamisel 30 kraadi juures. 60 kraadi juures kaotab mesi poole oma bioloogilisest aktiivsusest 4 tunni jooksul.
Põhilised mee koostisosad on vesi ca 18% ja süsivesikud glükoos ning fruktoos umbes 75%. Lisaks sisaldab mesi mineraalsooli, happeid, eeterlikke õlisid, biostimuleerivaid aineid, vitamiine, värvaineid ja fütontsiide, kokku enam kui 400 keemilist ühendit. Kuna meesuhkrud on 90% ulatuses lihtsuhkrud, omastab organism mett jäägitult, taastades kiiresti raske tööga kulutatud energiavarud. Kilogramm mett annab energiat 2,5 korda rohkem kui sama kogus liha, umbes 3040kcal. Mees on mitmesuguseid antibiootilisi aineid, mis hävitavad haigusi tekitavaid baktereid ja hallitusseente eoseid. Mee kuumutamisel üle 45 kraadi, hakkavad seal kiiresti toimuma keemilised muutused, kõigepealt hävinevad fermendid, temperatuuri tõustes kasvuained ja vitamiinid ning ta kaotab enamuse oma kasulikest omadustest.
Mee liigitatakse botaanilise päritolu põhjal järgmiselt:
* õiemesi – taimede nektarist saadud mesi;
* lehemesi – peamiselt elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest saadud mesi.
Õiemesi võib olla kas ühelt taimeliigilt kogutud ehk monofloorne, või paljudelt meetaimedelt polüfloorne mesi. Monofloorses mees on ühe liigi osakaal vähemalt 60%. Taimestiku mitmekesisuse tõttu on enamik Eesti looduslikelt aladelt korjatud meest polüfloorne.
* Pärnaõiemesi — õrnkollane, peenekristalliline, suurepäraste maitse ja raviomadustega.
* Pajumesi — kuldkollane, pajule omase lõhnaga, veidi mõrkjas, kristalliseerunult suureteraline.
* Rapsimesi — väga hele, kristalliseerunult valge ja kõva, nõrga maitsega, sobiv kondiitritoodete valmistamiseks, pikaajalisel säilitamisel kipub hakkama käärima (umbes 1aasta).
* Pajulillemesi — hele, kergelt hapukas, kristalliseerub väga aeglaselt, suurepäraste raviomadustega, sobiv suhkruhaigetele.
* Ristikumesi — värvitu, peaaegu läbipaistev, kerge ristikheinalõhnaga, kristalliseerunult rasvataoline valge mass, heade raviomadustega.
* Vaarikamesi — hele, väga hea aroomi ja maitsega, suurepärane raviks, kristalliseerunult peeneteraline.
* Kanarbikumesi — punakaspruun, kristalliseerunult pruun, tugeva lõhna ja veidi mõrkja maitsega, suure valgu- ning mineraalainesisaldusega, täiesti puhas kanarbikumesi ei kristalliseeru.
* Võilillemesi — kuldkollane, sitke, tugeva lõhnaga ning teravamaitseline, kristalliseerub üsna kiiresti, rohke raua- ja kaltsiumisisaldusega.
* Mesikamesi — hele, kerge roheka varjundiga, meeldiva maitsega, kristalliseerunult valge.
* Tatramesi — punakas kuni tumepruun, spetsiifilise lõhna ja maitsega, valgu- ja rauarikas, kristalliseerunult jämedateraline.
Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid, kiirelt rikneb vaid valmimata mesi, selle raskemad koostisosad vajuvad anuma põhja ning pinnale jääv vedelam osa läheb käärima. Suure hügroskoopsuse tõttu imab mesi endasse õhuniiskust, seepärast peavad säilitusanumad olema hermeetiliselt suletud. Mett rikub ka päikesekiirgus, hävivad ensüümid, vitamiinid ja antibakteriaalsed ained. Kõige paremini säilivad mee omadused kuivas ja pimedas, õhutemperatuuril 4-8 kraadi, sellistes tingimustes langeb mee bioloogiline aktiivsus 50% võrra alles 20 aasta jooksul. See et mesi mõne aja möödudes kristalliseerub, on normaalne ja ei ole tingitud suhkru lisamisest, nagu vahel ekslikult arvatakse. Sellise mee saab vedelaks pannes purgi 40-kraadise veega täidetud nõusse. Kord juba sulatatud mesi kristalliseerub uuesti tunduvalt aeglasemalt. Mee vedelana säilitamiseks võib panna purgid sügavkülma. Nende purunemist ei tasu karta, külmunud mesi on sitke iiriskommi konsistentsiga. Pärast mõningast toatemperatuuril soojenemist maitseb ja lõhnab mesi nagu äsja vurritatud. Tõsi küll, kristalliseerub toatemperatuurile tuues üsna kiiresti, nii on hea panna mesi väiksematesse anumatesse, et selle saaks paari päevaga ära tarbida. Kas sügavkülmutamine mee kvaliteeti rikub või mitte, ollakse hetkel eriarvamustel. Ühed väidavad, et aminohapped ja vitamiinid hävivad, teised kinnitavad, et ei juhtu midagi halba. Kui aga arvestada sellega, et külmutatakse ka paljusid teisi toiduaineid ning nende omadused ei halvene, pole ka mingit põhjust oletada, et mee sügavkülmutamisel kvaliteet langeks.
Mee kvaliteedile annab pädevaima hinnangu Veterinaar- ja Toidulabor.
* diastaasarv näitab mee bioloogilist aktiivsust ja peab olema vähemalt 8, enamasti on rohkem kui 20. Diastaasiarv langeb mee seismisel ja kuumutamisel, mida väiksem number seda kesisemad raviomadused.
* fruktoosi- ja glükoosisisaldus vähemalt 60%. Üldjuhul on mees fruktoosi rohkem kui glükoosi mistõttu tundub mesi suhkrust magusam. Fruktoosirikas mesi kristalliseerub aeglaselt, glükoosirikas kiiresti.
* sahharoosisisaldus kuni 5%, lutserni ja kurgirohumee korral -15%. Kõrge protsent näitab mee võltsimist suhkru abil, samuti ka valmimata mee võtmist.
* niiskusesisaldus kuni 20%, kanarbikumees kuni 23%. Suure niiskusesisaldusega mesi kipub käärima minema, eriti soojas hoiukohas.
* HMF (hüdroksümetüülfurfuraal) on olulisim mee kvaliteedi indikaator, näitab mee värskust ja võimalikku liigset kuumutamist. Värskes kuumutamata mees HMF peaaegu puudub, lubatav on kuni 40 milligrammi kg kohta. 40-kraadise temperatuuri juures tõuseb HMF umbes 1mg kg kohta päevas.
Mee koostis ja kvaliteedinõuded on sätestatud õigusaktiga 20.11.2014 nr 104
Milline on siis see päris õige mesi? Kindlasti annab parima vastuse labor, siiski on ka lihtsamate meetmetega võimalik mee kvaliteedist aimu saada.
Võttes anumast lusikaga mett ja keerutades seda aeglaselt ümber pikitelje ei tilgu valminud mesi maha. Paraku ei anna see katse väga kindlaid tulemusi, sest mee viskoossus sõltub tugevalt temperatuurist. Nii ei hakka jahedast ruumist toodud mesi lusika pealt üldse valguma, soojal suvepäeval müügiletil olevast purgist võetu ei püsi aga sugugi lusikal.
Suhkrulahuse mesilastele söötmine võltsmee tootmise eesmärgil on pigem “naised-saunas-rääkisid” teema, kõik teavad, et kusagil keegi olevat nii teinud, nimetada aga kedagi ei oska. Odavam on tarud rapsipõllu äärde viia kui lasta mesilastel suhkrust mett teha. Suhkrumee tunneb ära, kui lusikatäis niristada jaheda veega täidetud klaasi. Päris mesi jääb klaasi põhja “hunnikusse”, võltsmesi aga valgub kiiresti laiali. Klaasi loksutades, nii et vesi selles ringlema hakkab, lahustub suhkrumesi hiljemalt poole minutiga, pärismesi aga mitte.
Suvel müüakse alati käesoleva aasta mett, seda isegi siis, kui ilmastik pole võimaldanud mesilastel korralikult korjel käiagi. Seega võib kohati olla tegu eelmisest aastast müümata jäänud ja nüüd üles sulatatud meega. Merevaigukarva sillerdav, täiesti läbipaistev mesi on sulatatud, värske mesi on värvilt alati veidi tagasihoidlikum ning õrnalt hägune. Kui aga mett sulatamisel veidigi üle kuumutada, on maitsmisel tunda kerget karamellimaitset. Korralik mesi tekitab kurgus kerge kipitustunde, suhkrumee puhul seda ei juhtu. Samuti puudub viimasel iseloomulik mee maitse, on vaid väga intensiivne magusus.
Kvaliteetne mesi kristalliseerub ühtlase massina, muutudes sealjuures tublisti heledamaks. Kui purgis olev mesi on kahekihiline, peal vedelam ja tumedam ning allpool heledam paksem kiht, on tegu valmimata meega või hermeetiliselt sulgemata anuma liigniiskes hoidmisega. Enamasti on purki avades tunda ka kerget käärimislõhna. Samuti kipub kihistuma liiga soojas ruumis aeglaselt kristalliseerunud mesi. Tekkinud glükoosikristallid vajuvad purgi põhja ja pinnale jääb peamiselt fruktoosi sisaldav mesi. Kaubanduslik välimus pole kiita, samas on mesi täiesti kvaliteetne ja purgi avamisel kahtlast lõhna ei ole.
Kui kristalliseerunud mee peal on õhuke valge kiht ning jäälillede taoline muster purgi seintel, on tegu väga kvaliteetse meega. Madala niiskustaseme tõttu kristalliseerub osa glükoosi eraldi välja ning moodustab purgiseintele keerukaid mustreid.
Mee kvaliteeti püütakse määrata vanade tindipliiatsite abil, et kui värv läheb laiali, on suhkrumesi ja kui ei lähe, siis päris mesi. Tegu on üsna levinud, paraku väärarusaamaga. Tindipliiatsi kemikaalid reageerivad niiskusele, mitte suhkrule. Seega kui uuritava eliksiiri niiskusesisaldus on madal, ei annaks isegi tindipliiatsi seal leotamine kontrollijale mingit vastust, mis seal purgis ikka on. Kui mee niiskussisaldus ületab 18% hakkab keemilise pliiatsi tint toimima.
Järgnev lõik on refereeritud 2016 aasta septembrikuu ajalehest “Paseka Rossii”.
Viimastel aastatel Venemaal tehtud analüüside tulemused näitavad katastroofilist meevõltsimise sagenemist. Olukord sarnaneb juba 19-st sajandist kirjapanduga, kus märgiti, et Moskva laatadel odavaimad meed, mis maksid 20 kopikat/nael (1 nael = 0,409 kg), osutusid kõik võltsinguteks ja koosnesid peedisiirupist ja kartulijahust, mõnedele oli lisatud isegi kriiti ja saepuru. Ehtsat, ilma lisanditeta mett võis laadalt osta hinnaga 50 kuni 90 kopikat nael. Praegusel ajal ei ole niivõrd ohtlik mee lihtviisil võltsimine, vaid kaasaegsed tehnoloogiad ja kemikaalide kasutamine teeb võltsingute tuvastamise keerukaks ja kalliks.
Rääkides maailma suurimast meevõltsijast näidatakse enamasti näpuga Hiina poole. Iga päev tarnitakse kümneid tuhandeid tonne maailma paljudesse riikidesse kasutades erinevaid keerukaid skeeme. Levinuim on võte saata partii transiitkaubana läbi mitme riigi, kusjuures igas vahepeatuses tekib kaubale uus omanik. Selline teguviis on andnud põhjust isegi mitmetele ülemaailmsetele skandaalidele. Eelmise aastakümne lõpus tootis Hiina 300 tuhat tonni mett. (2013a – 446 tuhat tonni. Tõlkija märkus). Sellest 100 tuhat läks ekspordiks ja ülejäänu kodumaiseks tarbimiseks. Hinnates riigi sisetarbimist väitis Hiina meetootjate ühenduse üks juhte Lu Zetian, et ligi pool riigis müüdavast meest on tegelikult võltsing. Tema kinnitusel lubavad kaasaegsed tehnoloogiad toota siirupist sellist mett, mis on päris meega väga sarnaste näitajatega. Mõistagi on võltsmee omahind kordades madalam kui pärismee oma. Meetootjate liidu direktor Sun Deguan ütles intervjuus Šanghai Dayli’le, et väikesi võltsmeekoguseid tuleb alatasa ette. Müüakse isegi võltskärjemett kunstlikult valmistatud kärgedes. Mee-ekspertide arvates pole Hiinas 2011-ndal aastal vastu võetud standard hea ja seadusandlus on sedavõrd auklik, et ei võimalda võltsmee tootjate tegevuse peatamist.
